PUHKA RUHNUS!
Puhkus Eesti lõunapoolseimal ja ühtlasi ka Mandri-Eestist kõige kaugemal asuval saarel on kindlasti üks eksootilisemaid, mida Eestist lahkumata võimalik kogeda. Juba iseenesest sõit sellele Pärnust ja Riiast 100, Kuressaarest 65 ja Tallinnast-Tartust üle 200 kilomeetri kaugusel asuvale meretagusele maale on nii elamus kui katsumus ühtaegu ning nõuab nii mõneski aspektis paljudelt inimestelt oma igapäevasest mugavustsoonist välja astumist. Kui sügis-talvisel perioodil jõuab siia saarele väikelennukiga veel üsnagi kiirelt, siis suvisel ajal saab saarele vaid meritsi, kui Teil just isiklikku helikopterit ei juhtu olema. See tähendab aga omakorda näiteks Pärnust ja Munalaiult vähemalt ca 3-tunnist merereisi ja Roomassaarest umbes 2-tunnist. Mitte vähem ei pane paljusid saare külastamist enne otsuse vastu võtmist mitu korda eelnevalt kaaluma asjaolu, et oma mootorsõidukiga sellele kaugele saarele kuidagi saada polegi võimalik, kui saarel just enda elamist ja sissekirjutust ei oma, aga seda ehedamad on nende ilmakodanike emotsioonid ja näoilmed, kes lõpuks on ikkagi otsustanud Ruhnut külastada. Oma uhke tõld mandrile maha jäetud ja paar kompsu käe otsas jalg Ringsu sadamas tundmatule maale astunud, on tunne ikka hoopis teistsugune, kui Pärnusse SPA-sse ja Võsule telkima minnes või Saaremaa praamilt Kuivastus autoga maha vurades.
Ei saa salata, et vaatamata saare põnevale ja omalaadsele ajaloole ning rannarootslaste isevärki kultuuripärandile, on tegelikult ikkagi loodus selleks number üks tõmbenumbriks, tänu millele igal aastal siia suurem osa selliseid reisiselle satub, kes varem siin kunagi käinud pole. Ja loodus on Ruhnus nõnda pisikese saare kohta ikka päris mitmekesine ning pakub rohkelt avastamisrõõmu nii lihtsalt rannamõnude nautijaile, vee peal aktiivselt puhkajaile, metsas akude laadijaile kui ka tõsisematele loodusesõpradele, kellele pakuvad huvi näiteks siin peatuvad rändlinnud või siis hoopis paljude haruldaste taimeliikidega õnnistatud rannaniidud ja -karjamaad. Mõningaid metsloomi või rannal pikutavaid mereelukaid võib siin ka kohata, kuigi sellest kuulsast karust, kes siia mõned aastad tagasi jääpangal triivis, pole tänaseks päevaks küll enam midagi rohkemat järgi jäänud kui legend ning hoiatav liiklusmärk metsateel.
Ruhnu ise on vahvalt liigendatud ja jagatud looduslikult reljeefilt justkui pooleks. Saare idaosas kõrguvad liivased künkad ja laiub sisuliselt puutumatu ning enamjaolt riigile kuuluv metsamassiiv, mis piirneb mere poolt lumivalge liiva ja laulvate luidetega rannajoonega. Limo rand ongi üks puhkajate meelispaiku, mis meenutab ka kõige kuumemal rannahooajal võrreldes nii mõnegi mandril asuva rannakuurortiga täielikku paradiisisaart kusagil Vaikse ookeani lõputus rahumeelses avaruses. Saare läänepoolne osa on seevastu madal, tasane ja üsna lage ning seda katavad saarerahva põllulapid, karjamaad ning haruldase taimestikuga puutumatud rannaniidud. Kahte eriilmelist poolust eraldab või siis hoopistükkis liidab aga rohkem kui 7000-aastase ajalooga inimasustus ja Ruhnu küla saare südames.
Ruhnu Püha Magdaleena kirik
Kui iidsetest, juba rohkem kui 5 aastatuhandet enne meie aega saart külastanud hülgeküttidest rännumeestest on saarele maha jäänud vaid mõned üksikud arheoloogilised leiud, siis üks Ruhnu saare kõige märkimisväärsemaid tänaseni säilinud inimtekkelisi vaatamisväärsuseid on kahtlemata Ruhnu Püha Magdaleena puitkirik, mille rannarootslased ehitasid valmis juba aastal 1644. Ühtlasi peaks meile teadaolevalt tegu olema ka vanima siiani säilinud puitehitisega kogu Baltikumis. Ainulaadsest ehitisest siinkohal ise pikemalt pajatama ei hakkaks, sest sellest saab lugeda ka siit: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_vana_kirik1.
Kohe iidvana rariteedi kõrval kõrgub ka uus kirik, mis oli algselt samuti kavandatud palkehitisena, kuid mingil põneval põhjusel valmis see lõpuks 1912. aastal hoopiski suuremalt jaolt maakivihoonena. Vana kirikuga täpselt sama nime kandva uusehitise keskosa, sisemus ning torn on siiski ehitatud puidust. Pikemalt loe Ruhnu uuest kirikust siit: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ruhnu_püha_magdaleena_kirik.
Ruhnu muuseum ja Korsi talu
Kindlasti üks vahva ning huvitav paik, mida saarele sattudes külastada soovitame, on 1990. aastal asutatud Ruhnu muuseum, kus 1998. aastal avatud püsiekspositsioonis saab näha ca 300 ruhnlastele kuulunud tööriista ning tarbeeset ja on avatud erinevad infostendid fotode ning tekstidega, mis annavad hea ülevaate saare ajaloost ning looduse mitmekesisusest. Taastamisel on ka pea kahe sajandi vanune Korsi talu, mille 42 meetrit pikk ja 8 meetrit lai rehielamu on Eestis ainulaadne oma vundamendita pikihoone ja küürkatuse poolest. Ühtlasi on tegu ka viimase säilinud algupärase ruhnurootsi talukompleksiga saarel. Vaata lisaks: https://www.aiboland.ee/ruhnu-muuseum/ruhnu-muuseumist/.
Ruhnu oma Eiffeli tuletorn
Külasüdamest vähe eemale, saare idapoolse metsamassiivi ja liivakõrgendike suunas sammud seades leiab huviline veel ühe põneva ehitise – Prantsusmaal Le Havre’is valmistatud ja 1877. aastal Ruhnus püsti pandud rauast kokkumonteeritava tuletorni. Saare teenekamate hülgeküttide folklooris liigub siiani legend, et selle olla omal ajal projekteerinud kuulus prantsuse ehitusinsener Alexandre Gustave Eiffel, aga põhjapanevaid tõendusmaterjale ajalooliste ürikute näol pole selle kohta paraku oma silmaga näha õnnestunud. Igatahes väärib omapärane ehitis uudistamist ja leiab selle saare kõige kõrgemast punktist ehk Håubjärre mäelt. Kui õige inimese käest küsida, siis peaks sinna torni isegi 2-3 euro eest sisse saama ronida.
Ruhnu Kultuuriait
Kohe sadama vahetus läheduses tervitab külalisi tsaariaegsesse merepäästejaama ehitatud Ruhnu Kultuuriait, millest on kujundatud väike hubane kontserdi-, näituse- ja teatrisaal. Sealset tegevust koordineerib MTÜ Ruhnu KultuuriAit. Nemad tegelevad kohaliku kultuuripärandi väärtustamise, traditsiooniliste käsitööoskuste taaselustamise, Ruhnu ajaloolise eripära hoidmise, uurimise ja edasikandmisega. Huvilistele korraldavad näputöö õpitubasid, pärimuskultuuriteemalisi töötubasid, ringkäike saarel, seminare, festivale ning laagreid ja muud põnevat. Parema ülevaate nende tegemistest saate külastades nende facebooki lehte.
Kuigi suuremad kaubandusketid Ruhnu potentsiaali veel avastanud pole, ei ole saarele tarvis ehk siiski tervet kohvritäit toidupoolist endal kaasa tassida, kuna toitlustuse saab tellida nii meie puhkemajast Nybon kui ka enamikest teistest majutust pakkuvatest taludest. Samuti on saarel olemas kaks poodi ja pikast merereisist eriti näljastele pakub kohe Ringsu sadamas mõnusat kehakinnitust sadamakohvik Yljes.